Suurbritannias tõuseb tänasest alampalk

Majanduseksperdid on oma hinnangutes eri meelt – ühed toetavad, teised kritiseerivad.

Alampalk tõuseb Suurbritannias seniselt 6,70 naelalt 7,2 naelale tunnis, mis on suurim tõus viimase kaheksa aasta jooksul. Eurodes teeb see miinimumpalga tõusu 8,4 eurolt veidi enam kui 9 eurole. Kaugem siht on tõsta alampalga määr 60%-le mediaanpalgast, mis tähendab, et aastaks 2020 peaks see tõusma 9 naelale tunnist. Palgatõus puudutab valitsuse andmeil vähemalt 1,3 miljonit töötajat, kel vanust üle 25 aasta.

Enamik agentuuri Bloomberg küsitletud majandusekspertidest prognoosib, et alampalga tõstmine toob kaasa töökohtade kadumise, kuid samas ka tootlikkuse tõusu.

70% küsitluses osalenud majandusekspertidest prognoosis, et firmad reageerivad koondamistega. 72% prognoosis samas tootlikkuse tõusu – firmad investeerivad töötajate asemel seadmetesse ning töötajad pingutavad enam.

Briti tööandjad on murelikud.

„Selleks, et taoline palgatõus oleks jätkusuutlik, peab see toimuma koos tootlikkuse tõusuga,“ ütles Briti tööandjate konföderatsiooni asedirektor Josh Hardie. „Kui uus alampalk seda tasakaalu õigesti ei taba, ei pruugi see paljudele firmadele jõukohane olla.“

Töötuse määr on Suurbritannias alanenud 5,1%-le, kuid tootlikkuse tõusu asemel on olnud paigaltammumine.

„Ehkki nõudluse ja pakkumise suhe peaks viima selleni, et liiga kõrge palgaga töökohad kaovad, on võimalik, et aeglane palgakasv on olnud üks põhjuseid, miks tootlikkus on nii madal,“ kommenteeris Bloombergile Jane Foley, kes on Rabobank Internationali valuutastrateeg Londonis.

Miinimumi maksad, miinimumi saad

Üks agentuuri Bloomberg küsitletud ettevõtja, kellele kuulub Leedsis villatöötlusettevõte, on väga rahul oma otsusega 2009. aastal töötajate palka tõsta. Firma käive on nüüdseks kasvanud 500 000 naelale aastas.

„Kui sa inimestele õiglaselt ei maksa, ei ole neil aega ega võimalust pühenduda sinu ärile,“ ütles ta. „Kui maksad neile palja miinimumi, saad ka vastu palja miinimumi. Ja see kajastub ka tootlikkuses.“

Majanduseksperdid, kes miinimumpalga tõstmist toetavad, osutavad sellele, et tootlikkus tõuseb ja et osa tuludest jagatakse ettevõtetelt töötajatele ringi. UBSi panga vanemnõunik George Magnus kommenteeris ajalehele Financial Times, et see samm peaks aitama õgvendada kahte sügavalt juurdunud ja omavahel seotud majanduslikku ja sotsiaalset probleemi, mida ei saa ega tohi ignoreerida: sissetulekute ebavõrdsust ja valijate tunnetust ühiskondlikust õiglusest.

Londoni majanduskõrgkooli professor Alan Manning ütles, et maailmalõpu kuulutused töökohtade kadumisest sarnanevad hirmudega, mis eelnesid miinimumpalga kehtestamisele 1998. aastal. Need ei osutunud tõeks. „Ma kahtlustan, et ka seekord võivad asjad nii minna,“ ütles ta FT-le.

Britid pole üksi

Suurbritannia ei ole sugugi ainus riik, mis alampalka tõstab. Läinud aastal kehtestas alampalga Saksamaa ning sellest hoolimata on töötuse määr riigis rekordiliselt madalal 6,2% tasemel.

Jaapani peaminister on samuti ärgitanud ettevõtjaid palka tõstma, USA presidendil Barack Obamal ei õnnestunud aga paraku USA  Kongressilt oma miinimumpalga tõstmise ettepanekule toetust saada. Küll aga on oma algatusel miinimumpalka tõstnud mitu USA osariiki – värskelt tegi California osariik otsuse tõsta aastaks 2022 miinimumpalk 10 dollarilt tunnis 15 dollarile. Föderaalsel tasandil on miinimumpalk USAs püsinud 2009. aastast 7,25 dollari tasemel.

Surve palkade tõstmist jätkata võib Suurbritannias kasvada, kui britid peaksid 23. juunil hääletama Euroopa Liidust lahkumise poolt. See vähendaks immigratsiooni, millel on tendents palgataset allapoole suruda.